Omadused: Volframniitpirn + leelispatarei, galvaniseeritud raudkorpusega. Esimese põlvkonna taskulambid, üldtuntud kui "vanaaegsed taskulambid", kasutasid tavaliselt volframist hõõglampe, millel oli madal valgustõhusus, lühike eluiga ja mis põlesid kergesti läbi. Nad kasutasid suuri leelispatareisid, millel oli suur võimsus, kuid piiratud patarei kasutusiga. Korpus oli valmistatud galvaniseeritud rauast, kerge, kuid lihtsa tootmisprotsessiga.
Omadused: kaitsev gaasipirn + suure -jõudlusega aku. Teise põlvkonna taskulambid nägid täielikku läbimurret nii jõudluses kui ka välimuses. Teise põlvkonna tüüpiline näide oli krüptoonpirni + leelispatarei kasutamine, mille tulemuseks on pikem pirni eluiga ja pikem aku tööiga. Korpus oli valmistatud anodeeritud viimistlusega alumiiniumisulamist, mille tulemuseks oli rafineeritud, ilus ja värviline välimus ning suurepärane tekstuur. Teine tüüpiline näide oli ksenoonpirni + liitium-ioonaku kasutamine, mis pakkus pikemat pirni eluiga, oluliselt paremat heledust ja kõrgemat värvitemperatuuri. See tutvustas ka "taktikaliste taskulampide" kontseptsiooni, mis avas taskulampidele uue turu.
Omadused: uue valgust kiirgava-tehnoloogia-LED rakendamine. Värvustemperatuur on saavutanud enneolematu taseme, lähenedes või isegi ületades valge valguse oma, tarbides samal ajal vähem energiat. Kolmanda-põlvkonna taskulambi kõige olulisem omadus on LED-pirni kasutuselevõtt, mis tänu LED-ide omasele struktuurile pakub paremat töökindlust. Esmakordselt ilmusid ka taskulambi valgusrežiimid ja selle ilmumisel sai see laialdaselt populaarseks.
